Paradiis

Häbenemata kallistan päikest, suudlen sooja tuult.Imetlen oma Eestimaad väikest, naeratus suul.Kujutlen kuidas mändide vahelt, paistab merepiir, kujutlen kuidas, seal siis seisaksin...
Häbenemata tunnen nii palju, palju mu sisse jääb.Tahaksin teada, kas tõsiselt teategi, kuidas mul läheb.Tunnen, et hoian ilusaid hingi, tunnen kuis, hoitaks mind.Tunnen,et väärin, väärin olla nii...Andke mul andeks, kui mõni sõna, vahel vähem sai.Kuigi mu käed, unustasid mõnikord mõne pai.Andke mul andeks, et tunnen nii palju kuid, vähe tehtud saan.
                                                                                                 .