mis nüüd küll saab

Nii ma siis olengi olnud need paar päeva kui siia pole midagi kirjutanud, aga eks pole jõudnudki selle kooli kõrvalt midagi suurt teha. Iga oma sekundi, minuti ja tunni veedan ma koos oma mürakarudega mis on tõesti imetore. Viis päeva olen harjunud taas vanas kodus elama ja peaaegu olen ennast siia taas mugavalt sisse seadnud. Kõik on kuidagi rahulikum ja parem, äkki oligi mulle seda tuulutust kolmeks kuuks vaja, kes seda teab. Nüüd ootan ma juba reedet, sest minek on klassiga Tallinna, vähemalt korragi siit Haljala keskkonnast ära ja kes teab äkki suundun ka veel kuskile, aga sellest kõigest juba järgmine kord:)