About Me

My photo
Mul pole silmad sinised, nagu taevas. Mul pole juuksed sädelevad, nagu merineitsil. Mu iseloom pole selline, nagu sooviksid. Ma pole viisakas, nagu võiks. Ja ma ei hakka ennast muutma, et olla keegi, keda ma pole ja et meeldida kõigile. Olen õnnelik selle üle mis mul on, olen leppinud sellega mida mul pole. Olen valesti käitunud, olen püüdnud seda heastada. Olen teinud vigu, olen vigadest õppinud. Olen rõõmu tundnud, olen kurbust kogenud. Olen haiget saanud, olen haiget teinud. Olen võitnud, olen ka kaotanud.. Ära usu mu ilusaid sõnu , enne kui pole näinud tegusid . Ära usu mu süütuid silmi , enne kui pole neis näinud pisaraid . Ära usu mu meelast naeratust , enne kui pole näinud mu mossis suud . Ära usu kõike , mida minust räägitakse , enne kui pole ise mind tundma õppinud.

Monday, September 24, 2012

vanast uus


Seekord täiustan ma oma blogi peaaegu ainult pilttidega. Kui palju võib tegelikult inimene paari aastaga muutuda...


...viimased pildid on juba eelmistes postitustes.
Nii paljugi muutunud! :)

Monday, September 10, 2012

Šhokolaad

Musiga

 Imeline vaade Haljalale

Maarja, mina, Andrei ja Sven

Klubi M!

Martti nupsuga

Midagi pikka pole mul siia küll kirjutada. Pildid on siis nädalavahetusest, kus naerust küll puudust ei tulnud. Pildid ütlevad kõik ja midagi lisada mul rohkem pole! :)

Saturday, September 8, 2012

Я Не Буду Ждать


Проходят дни, пролетают года,
Высыхают океаны…
А ты одна, в твоей душе и глазах
Эти слёзы, эти раны…
Но не смотри, не смотри ты по сторонам,
Оставайся такой, как есть,
Оставайся сама собой.
Целый мир освещают твои глаза,
Если в сердце живет любовь.
Просмотрела все фильмы о любви,
Но в жизни тоже много сказок…
Не спеши, подожди, увидишь ты -
Всё будет, но не сразу.
Не смотри, не смотри ты по сторонам,
Оставайся такой, как есть,
Оставайся сама собой.
Целый мир освещают твои глаза.

Friday, September 7, 2012

1488

Maarja ja mina:)





                                                                  Koolilaks ükskaks


Taaskord ei ole pikka aega kirjutanud, vahepeal on kool juba hakanud ja pole üldse aega olnud. Nüüd kui on öö ja kõik magavad saan ma rahulikult olla ja kirjutada. 
Mõtlesin et lisan seekord pilte kus ma olen Maarjaga koos, nii lihtsalt sellepärast, et tema viibib igal ajal minuga. Juba jõudsime me koolis ka piltte teha, muidugi tuleb neid piltte veel ja veel.
Vahepeal olen ma siin mõelnud ja leidnud, et saadaks kõik selle vana elu sinna pimedasse kohta ja unustaks kõik selle mineviku. Samas see ei ole nii lihtne, sest inimesi unustada ei ole nii kerge. Raske on lahti lasta inimestest kellest sa mõtled igapäev ja kes on sulle tähtis, kas nii ongi õige? Mina leian, et kas muuta kõik vana heaks või unustada see kõik mis on jäänud minevikku. 
Eks ole näha kuidas mu elu edasi kujuneb ja seda jagan ka teinekord teiega.