About Me

My photo
Mul pole silmad sinised, nagu taevas. Mul pole juuksed sädelevad, nagu merineitsil. Mu iseloom pole selline, nagu sooviksid. Ma pole viisakas, nagu võiks. Ja ma ei hakka ennast muutma, et olla keegi, keda ma pole ja et meeldida kõigile. Olen õnnelik selle üle mis mul on, olen leppinud sellega mida mul pole. Olen valesti käitunud, olen püüdnud seda heastada. Olen teinud vigu, olen vigadest õppinud. Olen rõõmu tundnud, olen kurbust kogenud. Olen haiget saanud, olen haiget teinud. Olen võitnud, olen ka kaotanud.. Ära usu mu ilusaid sõnu , enne kui pole näinud tegusid . Ära usu mu süütuid silmi , enne kui pole neis näinud pisaraid . Ära usu mu meelast naeratust , enne kui pole näinud mu mossis suud . Ära usu kõike , mida minust räägitakse , enne kui pole ise mind tundma õppinud.

Sunday, October 9, 2011

Igalühel on oma unistus ja oma reaalsus..

 
Kallistus on midagi, see soojendab südant. See teeb lahkumise lihtsamaks. Kallistus on võimalus jagada rõõmu ja muret. Kallistus on kõigi jaoks, kellest me hoolime. Kallistus on midagi imelist. See on võimalus väljendada armastust, mida on vahel raske sõnadesse panna. Sinu unustan ma siis, kui unustan hingamise. Mõnda inimest on oma peast tõetsi raske välja saada, see teeb haiget.Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Me igatseme tagasi sinna, kus meil oli hea. Su pilk, su vaade, su puudutused on selline tunne nagu liblikad lendaksid mul kõhus ja seda tunnet on tundagi õhus.
See kõik on tõesti raske...

No comments:

Post a Comment