Ajad on muutunud. Mälestused sinuga kaugenenud. Kas sa mitte ei tahaks neid mälestusi korrata koos minuga?, ainult sina ja mina jälle koos..
Ma armastan ennast ja elu ja aega. Naudin hetki, mil keegi lööb väsinult käega, seisan sirgelt ma valvel sest see nõuab aega. Loendan tähti mis vahel ka langevad taevast. Leian õnne ja rõõmu ja valgust ka. Naeran kõrgust mis põrgust eraldab maa. Tahan olla ja tunnen et olengi .. See keda tunda tahaks isegi.
Oi mis mõnus tümm sellel laulul, mida rohkem ma seda kuulan seda rohkem see mulle meeldima hakkab. Hetkel on kell peaaegu 10 õhtul saamas ja ma olen oma päeva põhimõtteliselt netis veetnud, kuid kui ma siit varsti lahkul hakkan ma õudukat vaatama. Homme küll kool, aga ma ei ava mitte ühtegi vihikut ega raamatut et midagi õppida, ma lihtsalt ei jaksa enam. Mind lohutab see et reedel on see kõik sitt läbi ja nädalaaega vabadust!
Kessu :)
No comments:
Post a Comment