Sinna, sinna, sinna lähen ma, kus on murtud südamete romula, seal võin üksi liikumatult lamada, keegi mulle enam halba teha seal.. ei saa!
Keskpäeval voodist püsti ajan end ma suure vaevaga ja keha karjub, olen väsinud, mul lase magada,
Silmad maas ma ütlen sorri aga taas pean minema. Tasku põhjas on üks võti mis ei ava ühtki ust,iseenesega püüan, kuid ei leia lepitust, hambad ristis sunnin ennast oma rada jätkama.Olgu sinine see esmaspäev ja tume teisipärv, kolletagu nagu sügis, see kole kolmapäev, neljapäev see haiseb kala järgi, ja teadagi, head asjad juhtuvad just reedeti.Need maailmad kus elasime, olid hetkeks ühised,
ka väga suured mured tundusid tol ajal tühised,
nüüd pikisilmi ootan aega millal kohtume me taas...
kessu -.-
Silmad maas ma ütlen sorri aga taas pean minema. Tasku põhjas on üks võti mis ei ava ühtki ust,iseenesega püüan, kuid ei leia lepitust, hambad ristis sunnin ennast oma rada jätkama.Olgu sinine see esmaspäev ja tume teisipärv, kolletagu nagu sügis, see kole kolmapäev, neljapäev see haiseb kala järgi, ja teadagi, head asjad juhtuvad just reedeti.Need maailmad kus elasime, olid hetkeks ühised,
ka väga suured mured tundusid tol ajal tühised,
nüüd pikisilmi ootan aega millal kohtume me taas...
kessu -.-
No comments:
Post a Comment