Hommik oli nagu iga laupäeva hommik ikka, kuni selle ajani kuni läksin ma Tibu juurde. Tema ongi see eriline ja tähtis inimene kellega ei suuda ma kunagi normaaseks jääda ja nii ka vastupidi. Möllu ja normaalsusi oli meil omajagu. Parim!:)
Karel (:
Hiljem lebotasime juba kallikestega minu pool kohvi juues, towerit mängides ja skyplussi kuulates. Nüüd istun ma lihtsalt üksi oma tühjas toas läpakas voodi peal ja mõtlen et peaks selle juraka nurka viskama ja tuttu jääma, ah.. natukene veel ja küll siis minu unenägude maa tuleb !
No comments:
Post a Comment