Karel kirjutas riimi mulle !
Kessu,
pole sõnu, ei oska teha sinust mingit luuletust,
Aga
eino mida sul on on kuulekust,
Kui
ütlen et tee mulle välja,
Siis
sa ei jäta mind nälga.
Kuid
oleme piisavalt vanad, et enam mitte mängida kulli,
Selleasemel
laristame juba rulli.
No
mul pole just kõige tihemini sulli,
Aga
õnneks vahel ikka ema annab,
Iga
kuu ka veits pangakale kannab.
Vahel
on sul aeg kus sa emotsed,
Õue
ka ei tule, ainult lebotsed,
Huiad
mõnda asja nagu täna,
Omg,
siis on tunne et no pane käna :D
Ma tean,
et ma suudaksin teha midagi paremat,
Aga
pea vapsjee ei lõika,
Mis
toimub, no ma ei mõika,
Sul
midagi öelda sitane ment?
Oibljää
selleest ma oleksin andnud sulle puuka vastu õlga,
Türa
ma oleks isegi jooksnud kasvõi põlva,
Mis
sul mulle võlgu anda enam ei kõlba?
See
kõik nkn mu peas luhtub,
Eino
kohvi sinujuures on teha sitt,
Aa
ja tead et keir arvas et tal on kitt?
Ment
võttis ta kinni, selleks oli merje mitt,
Keir
mõtles, türa ta nkn ei usu, oh vitt,
Merje
mitt on nagu ilge titt,
Sõnad
mis tulid ta suust,
Olid
et mul on saabil turbo boost,
Aga
minuarvates on see saab ilge juust,
Saaks
aru kui see auto oleks tehtud veel elevandiluust.
Ega
ma pole ainuke kes nii arvab, arvab nii ka Kea,
Teda
peab uskuma, sest tal on hea pea,
Parem
ikka, keir ajas ühekorra alla sea,
Seda
ma küll Keirile andeks ei anna,
Kus
sa tead, äkki oleks ma tahtnud seda siga panna?
Ah
ja veel sul muideks ilgelt sitt nett,
Raudselt
maksad selleest sitaks, sama kallis kui viinalett.
Okei
aitab küll, pole rohkem aega,
Kell
palju juba, pärast kasuisa veel vihane ja tuleb saega.