Tsau.
Eile käisin sõpradega 8 km'st ringi tegamas Haljalast natukene eemal. Ilm andis küll soovida ja tuul ei olnud ka eriti tore, aga me olime üle sellest ja lõpuks jõudsimegi ilusti koju. Natukene märjad ja räsitud, aga nii oligi hea. Teepeal möödusime lehmadest ja pullist..mis olid minule linnalapsele täiesti jube vaatepilt. Nad olid nii suured ja tundusid nii tigedad minujaoks, nagu tuleks kohe oma elektriaiast üle ja jookseks järgi mulle. Õnneks oli see võimatu.

Täna ehk esmaspäeval olin ma taas teistega, aga ilm oli tunduvalt parem kui eile. Tänu sellele saime me istuda heinarullidel, nende peal joosta ja karata..vott ss ma tundin suve rõõme. Õhtul istusin külmal kivil vaadates tähti ja rääkides juttu. Tõmbasin oma sooja kapuutsi aina kõvemine pähe ja näpud aina sügavamale varuka sisse. Lõpuks 2200 sain ma koju, natuke telefoni otsas ja peale seda netis.

 Täna :

Hetkel on mul tuju halb, mis siis et ma ise selles süüdi ka olen. Ma läheks lihtsalt õue ja karjuks niiikõvati kui ma suudaks sinna kaugustesse kui kallis sa mulle oled...Kes teab kes ei tea kellele see mõeldud on. Ma loodan et see tuju muutub homme, peab.
Ma igatsen su silmi ja huuli, kuid kõige rohkem igatsen tunnet, mida tundsin, kui olin koos sinuga! (L)

head ööd!