http://www.youtube.com/watch?v=suRsxpoAc5w
Ma tõesti ei jaksa hommikul enam üles tõusta, end valmis panna ja sammud kooli poole seada. See on lausa piin minujaoks kui kell 7 hommikul heliseb see pinisev äratuskell..kõige masendavam tunne ültse.Õpetaja sumiseb seal klassiees, minu pea vajub lauapeale ja silmad sulguvad lausa võluväel. Mind isegi ei huvitaks see kas ma saaks sõimata või mitte, aga kas tõesti on nii raske aru saada et see 8 tundi on tõesti laste piinamine. Mina ei suuda ja ma arvan et SINA ka mitte!
Peale selle kõige saingi ma lõpuks vajuda mõnusalt sooja teki alla, panna pea pehmele padjale ja muusika enda kõrvale mängima. Vot seda tunnet ootasin ma selles päevas kõige rohkem. Tunnid möödusid kuni jõudsin ma arvuti taha ja peale seda õppimagi( jälle )! Nüüd on kell juba 0.32 ja paras aeg oma otsad kokku tõmmata, pesema minna ja edasi juba tuttu. Kahjuks ei olnud see kool terve päeva juures ainuke masendav asi. Minu tuju oli veel jubedam, sest ma kardan.. kardan haiget saada. See on nii jube, sest just siis kui mina leian oma elu piisavalt õnneliku aja muruneb kõik. Varsti on sellega kõik, ma lihtsalt tunnen seda ette. Esimest korda saaks ma elus nii palju haiget, sest keegi on mulle nii hinge pugenud! Kahjuks, aga peab see kõik niikuinii läbi saama..Ma jooksen armastuse eest, kuna kardan haiget saada!
Kessu ..
No comments:
Post a Comment